Kuidas teha spordis häid valikuid?

Mitu vahukommi sa valid? | Mis mõjutab otsuse tegemist spordis? | Kuidas saad sina teha õigeid valikuid? | Praktilised harjutused

Mitu vahukommi sa valid?

4‒6aastastel lastel paluti täita lihtne ülesanne. Nende ette asetati vahukomm ja öeldi: „Sa võid selle praegu ära süüa, kui soovid. Aga kui sa jaksad natuke oodata, annan sulle tagasi tulles teise vahukommi veel.” Nende sõnadega lahkus testi läbiviija viieteistkümneks minutiks ruumist.

Millised mõtted mudilase peast võisid läbi käia? “Seda kommi oleks nii hea just praegu süüa … See lõhnab nii hästi … Ma tunnen juba seda maitset suus … Keegi ju ei näe. Mul ei olegi seda teist kommi vaja. See on kõigest üks vahukomm!” Nii mõnedki läbematud pistsid hõrgutise peatselt nahka. Aga neile, kes jaksasid oodata, pakkus tõelist tunnustust see, kui saadi teine vahukomm lisaks. See pole vaid teine vahukomm, vaid see on võit iseenda üle.

Selle psühholoogias populaarse vahukommitesti tulemusena märgati, et lastest, kes jaksasid oodata, said tulevikus palju edukamad inimesed – neil läks koolis paremini ja nad olid tervemad.

Meil tuleb iga päev teha erinevaid valikuid, alates sellest, mida hommikuks süüa, kuidas raha teenida, millist filmi vaadata. Mõned otsused tulevad lihtsalt, mõne valiku tegemine nõuab suuremaid pingutusi. Vahel tundub valiku tegemine olevat keeruline, sest kõik tunduvad ühtmoodi halvad.

Milliseid otsuseid tuleb sportlasel teha? Valikud võivad alata sellest, millises spordiklubis käia, milliste treeneritega koostööd teha, kuidas hästi toituda, lõpetades igapäevaste valikutega, kas teha täna raskemat trenni või leppida lihtsamate harjutustega.

Valikud sõltuvad väärtustest. Väärtused on põhimõtted, mille nimel ollakse valmis võitlema. Väärtustest pole kunagi ükskõik, vaid nende alusel valitakse sõpru, kaastöötajaid, kaassportlasi.

Mis mõjutab otsuse tegemist spordis?

Gerd Kanter on põhjendanud oma valikuid keelatud aineid mitte kasutada nii: „Tuleb teha asju läbimõeldult, ahvatlustele vastu panna ja mitte eelistada kiirteid.” Ta on teinud valiku otseteed mitte eelistada, sest see võib kaasa tuua ka kahju. Samas saab ta kindel olla, et tema ja tema meeskonna valikud on ausa spordi põhimõtetest lähtuvad.

Otsuste tegemist võivad mõjutada ka erinevad välistegurid. Nende mõjutajate suhtes tuleb olla tähelepanelik.

Meedia mõju

Sageli on inimestel kujunenud suhtumine keelatud ainete tarvitamisse erinevate uudislugude põhjal. Enamasti aga kajastatakse skandaale ja ka dopinguvastane koodeks näeb ette, et dopinguga vahelejääjaid karistatakse nende loo ja karistuse avalikustamisega.

Nii võib jääda mulje, et kõik tippsportlased patustavad keelatud ainetega ja et muudmoodi ei olegi võimalik spordis hakkama saada. Meeles tasub pidada, et meedia kajastab enamasti skandaalseid juhtumeid ning ajakirjanduse huvi ei pruugi kokku minna harrastussportlaste huvidega.

Suhtumine „Kõik ju tarvitavad”

Eelpool kirjeldatu võib soodustada ka laiemas ringkonnas ja eri põlvkondade seas suhtumist, et tippsporti dopinguta teha pole võimalik. Vali endale spordieeskuju, kes on välja öelnud oma põhimõtted ja veendunud, et sporti saab ka ausalt teha.

Teiste sportlaste arvamus

Kui spordiklubis või trennikaaslaste seas on levinud arusaam, et keelatud aineid tuleb võtta, siis võtavad selle arvamuse tõenäolisemalt omaks ka uued tulijad.

Teiste lähedaste suhtumine

Sportlase jaoks on oluline lähedaste arvamus. Sageli kuuleb dopinguga patustanud sportlaste seas kommentaare, et vahelejäämisel on just oma lähedaste ees piinlik. Samamoodi peaks ka perekonnaliikmed ja sõbrad mõistma, et kui inimene on otsustanud end spordile pühendada, tuleb teda toetada ja aidata tal sealjuures mõistlikke valikuid teha.

Sportlik autoriteet

Sportlase jaoks on oluline nii treeneri kui ka teiste erialaga seotud spetsialistide eeskuju. Vahel võib treener soovitada, et sportlane võiks paremasse füüsilisse vormi saada. Seda võib sportlane tõlgendada mitmeti. Seega on oluline, et autoriteet selgesõnaliselt väidaks, et keelatud ainetega tulemuste saavutamine ei ole lubatud.

Kuidas saad sina teha õigeid valikuid?

Valikute tegemiseks on erinevaid võtteid, millega töötades tulemuseni jõuda. Ei tasu kohe kiirete lahenduste poole pöörduda.

Jaota treening osadeks

Sageli soovitatakse erinevate ainete kasutamise asemel rohkem trenni teha. Aga kuidas treenida veel rohkem, riskeerimata ületreenimisega? Siin võib aidata treeningu jagamine osadeks.

Treening võib olla nii füüsiline, taktikaline, tehniline kui psühholoogiline. Kas oled igas osas kõik teinud, et edu saavutada? Oled tehnikat viimistlenud? Oled end harjutanud võistluseelse pingega toime tulema?

Täpsusta toitumiskava

Tunnustatud maadlustreener Henn Põlluste on öelnud: „Kõige parem doping on korralik toit.” Toitumine on ka hea võte, kuidas oma iseloomu „harjutada” (mõtle lastele ja vahukommidele).

Tee taustauuringut

Jõusaali valimisel võiks juba eeltööd teha ja uurida, miks erinevate osapoolte arvates just selles jõusaalis käia tasub. Nii on tõenäoliselt väiksem oht endale ise kiusatusi tekitada.

Pea meeles oma VVV-d

ehk „vastuvaidlematut valikut”.

Igal inimesel on tema jaoks kõige tähtsamad tegevused – hammaste pesemine enne kodust väljumist, õppimine, trenn –, mida võib nimetada vastuvaidlematuks valikuks. Ilma selle tegevuseta ei tunduks elamine tähenduslik. Nii on ka spordis asju, mida tuleb seada vastuvaidlematuks põhimõtteks, näiteks see, et kõrgete kohtade nimel ei kasutata keelatud aineid ega ebaausaid võtteid.

Valikute tegemine kiusatuses olles

Kuigi mõistlik on langetada otsuseid enne, kui valiku tegemise hetk kätte jõuab, tuleb elus ette ka olukordi, mil peab rinda pistma kiusatustega. Sel puhul soovitatakse neljasammulist strateegiat:

Ütle selge sõnaga „ei” (mitte „võib-olla hiljem” või „mitte praegu”). Näita oma eitusega välja otsustavust ja põhimõttekindlust.
Kasuta põhjendatud mina-väidet. Näiteks „Ma olen sportlane ja keelatud ained ei ole osa minu plaanist.” Eestis on see kõige mõjuvam põhjendus.
Kui kiusatus jätkub ja näiteks trennikaaslased ei taha survet leevendada, vaheta teemat („Kas sa vaatasid eile võistlusi?”), vestluskaaslast („Vabandust, pean Jaana käest midagi küsima.”) või oma asukohta („Lähen nüüd duši alla.”).
Kui need võtted ei aita, lahku. Kui tundub, et selles meeskonnas surve jätkub, ei ole sul seal kohta ja mõistlik on lahkuda. Pea meeles sellise sammu pika- ja lühiajalist kasu.

Praktilised harjutused

Hea ja halb tegelane

Paljud nõustuksid, et valikute tegemisel justkui ärkaks neis kaks tegelast, kes soovitusi jagavad. Üks tegelastest on hea ja soovitab neid otsuseid, mis on kasulikud ja õiged (kuigi otsustamise hetkel võivad tunduda raskematena) pikas perspektiivis. Tema teab, mis on sinu jaoks tegelikult oluline, mida hindad ja mida südames saavutada tahaksid. Teine tegelane on paha ja soovitab seda, mida on alati lihtsam teha, aga mis ei pruugi lõppkokkuvõttes sulle õige ja kasulik olla. Tema tahab kiiresti head tulemust saavutada ja ennast pidevalt hästi tunda ning mõtleb pidevalt ainult enda kasule.

Harjutuseks vali mõni lihtsam otsus, mida sa viimasel ajal oled pidanud langetama (nt kas minna trenni või mitte). Paha sinus ütleb: „Ära mine, vaata parem televiisorit. Sa oled niigi palju pingutanud. Midagi selle ühe trenni vahelejätmisega ei juhtu.” Hea tegelane omakorda ütleb: „Võta ennast nüüd kokku ja mine. Praegu on ehk tõesti raske, aga sa ju tead, et kohe, kui trenni alustad, läheb paremaks.” Mõtle enda jaoks läbi ja pane kirja, milliseid argumente sinu tegelased sulle tooksid.

Leia vastuargumendid

Kujutle kedagi oma lähiringkonnas (treener, pereliige vm) soovitamas alljärgnevat. Kuidas sa talle vastu vaidleksid? Millist argumenti kasutaksid? Püüa selgitada seisukohast, mis on sinu jaoks oluline, väärtuslik.

Sunni end pausile

Kui inimesed on emotsionaalses madalseisus, leiavad nad end eneselegi ootamatult lausa uskumatult tobedatest olukordadest, kuhu nad poleks tahtnud sattuda. Kas ma saatsin just selle sõnumi, vajutades saatmisnuppu? Kas ma tõesti kasutasin neid sõnu oma vaidluses töökaaslasega? Kas ma tõesti teadlikult kasutasin keelatud aineid, et vigastusega trenni teha? Selliste olukordade ennetamiseks tasub välja töötada isiklik treeningprogramm „Sunni end pausile”.

Uuringud on näidanud, et pärast väikest mõttepausi tehtud otsused on mõistlikumad ja paremad. See ei tähenda, et elu muutub aeglasemaks ja igavamaks. Viivitamine paneb kaaluma, kas mõeldud risk tasub end ära. Riskeerimise üle järelemõtlemine näitab enesekontrolli, mitte impulsiivsust.

Millised on erinevad viisid pausi tegemiseks?

Hinga sügavalt sisse ja välja, loe kümneni või küsi endalt: „On see tõesti seda väärt?” Erinevate inimeste peal töötavad erinevad strateegiad ja ilmselt oskad ka endale kõige sobivama lähenemise valida. Siin saabki pausi tegemiseks erinevaid viise enda peal proovida.

Eelmine teema Järgmine teema