Kuidas tulemusi hallatakse ja millised on karistused?

Kui sportlase A-proovis tuvastatakse halb analüütiline leid, uuritakse esialgu, kas sportlasel on vastava aine kohta raviotstarbeline luba ning kas proov võeti ja seda analüüsiti kooskõlas kehtestatud normidega. Kui algne läbivaatus leidu ei õigusta, teavitatakse sportlast kirjalikult tulemustest ja tema õigusest taotleda B-proovi analüüsi. Selles etapis võidakse kohaldada esialgset võistluskeeldu. Kui ka B-proov kinnitab A-proovi analüüsi tulemust, jätkab rahvuslik dopinguvastane organisatsioon tulemuste haldusmenetlust, mille juurde kuulub sportlase õigus erapooletule ärakuulamisele.

Dopinguvastaste reeglite rikkumise eest võidakse määrata karistus hoiatusest eluaegse võistluskeeluni. Karistus sõltub dopinguvastase reegli rikkumisest, keelatud aine tüübist, süü suurusest, süü puudumist näitavatest teguritest ja varasematest karistustest. Võistlussisese testimise korral hõlmab karistus ka sellel võistlusel saavutatud tulemuste automaatset tühistamist ning medalitest ja muudest auhindadest ilmajäämist.

Seoses 2015. aastast kehtiva koodeksiga on lisaks testimisele suurema tähelepanu all ka uurimistegevus. Dopingujuhtumid on näidanud, et enamasti on dopingu tarvitaja ümber laiem ring inimesi, kes saavad sportlase edust kasu, kuid samal ajal riskivad ise üsna vähesega. Seega on dopingujuhtumite puhul oluline uurida üksikasju – kuidas keelatud ained sportlaseni jõudsid, kuidas neid manustati, kes soovitasid jmt. Taolisi asitõendeid võib kasutada veel kümme aastat, samuti võib proove külmutada, säilitada ja uuesti analüüsida kümne aasta jooksul.

Dopinguproovi tulemuste haldusmenetlus