Reeglid harrastusspordis
Mängureeglid harrastussportlasele | Jõusaalis dopingut? | Seadusandlus Eestis | See on meie kõigi vastutus | Kuidas käituksid sina?
Mängureeglid harrastussportlasele
Kui arvad, et seadusandlus spordis puudutab vaid tipptegijaid, tasub ümber mõelda. Nii maailmas kui ka Eestis kehtib sportlastele “numbripõhimõte” – kui paned numbri selga ja lähed starti, ei tohi keelatud aineid tarvitada.
Dopinguvastased reeglid kuuluvad sportimise reeglite hulka nagu mängureeglid. Ühtlasi kehtib see ka võistluste korraldajate kohta, kes peavad samuti ülemaailmselt kehtestatud reegleid järgima, sh võimaldama ka osalejate testimist.
Teisisõnu, sa kuulud spordi õigusruumi, kuhu loetakse sportlased tippudest harrastajateni ning kus võib kõiki osalejaid testida. Nii et ka Tartu maratoni 459ndat sõitjat võib tabada dopingukontrollivõimalus.
Tippspordis kehtivad dopinguvastased reeglid ka sportlase kaaskonnale: treeneritele, arstidele ja abipersonalile, kes ei tohi ka ise keelatud aineid kasutada ega nende vahendamises või valdamises osaleda.
Vajalikku õigusruumi reguleeritakse spordiseadusega, antidopingu koodeksiga ja lisaks on Eesti riigina ratifitseerinud UNESCO dopinguvastase tegevuse põhimõtted. See ei tähenda, nagu oleks sportlasele või tema kaaskonnale keelatud ravi. Vastupidi – ravi, milles on vajalik kasutada sportimisel keelatud aineid või meetodeid, peab olema põhjendatud ja avalik teave ning seetõttu kooskõlastatud vastava ravierandite komisjoni juures.
Reegliks on, et ravi ajal ei tehta sporti ja see ei tohi kahjustada ausa spordi põhimõtteid, kui mõni toimeaine annab sportliku eelise.
10 dopinguvastase reegli rikkumist, millele järgneb karistus:
Jõusaalis dopingut?
Tippsportlaste kõrval kuuluvad Põhjamaades läbiviidud uuringute põhjal tüüpilisse dopingu kasutajate riskirühma jõutreeninguid tegevad meesterahvad vanuses 18‒34. Keelatud ainete tarvitamisest loodetakse kasu jõunäitajate ja lihasmassi suurendamisel ning sportliku töövõime parandamisel, aga ka psüühilise enesetunde toetamisel, sh võitmatuse tunde saavutamiseks.
Naiste puhul on riskirühm oluliselt väiksem ja peamine motiiv on kaalulangetamine erinevate ergutite kasutamise abil.
Dopingutarvitamine jõusaalis puudutab ka tippsportlasi. Dopingureeglite hulka kuulub dopingukasutamise varjamine. Treenides näiteks spordisaalis, kus kasutatakse varjamatult dopingaineid või kui sportlane suhtleb selliste ainete kasutajatega, osaleb ta (tahtmatult) dopinguvastaste reeglite rikkumises.
Tänu juhtumitele, milles spordisüsteemi õiguskaitsest välja jäävad keelatud ainete kasutamisele kaasaaidanud inimesed võivad karistamatult edasi tegutseda, näeb uus dopinguvastane koodeks ette nn musta nimekirja inimestest, kellega koostööd võrdsustatakse sportlase jaoks dopingujuhtumiga.
Seetõttu lasub spordisaalidel kasvav vastutus puhta spordi kaitsmisel ja näiteks mõnes riigis on jõusaalide seintel kohustuslik teavitada, et siin võetakse dopinguproove ja saali kasutamise õigusega kaasneb kohustus alluda testimisele. Lisaks on olemas riiklikud õiguskaitse meetmed ravimainete ebaseadusliku käitlemise ja ohtlikke aineid sisaldavate toidulisandite juhtumite käsitlemiseks koostöös politseiga.
Ühiskonna jaoks on oht laiem, sest jõusaalid on keelatud ainete levitamispunktina seotud üha enam organiseeritud kuritegevusega – neid aineid tuuakse salaja üle piiri ning jõusaal on üks müügi- ja levitamispunktidest. Seetõttu täiustatakse mitmes riigis dopinguvastast seadusandlust ning tehakse koostööd riigiametitega puhta spordi ja liikumisharrastuse edendamisel.
Seadusandlus Eestis
Seadusandluse mõte on reguleerida, mitte kiusata. Seadused on mõeldud kogukonna kaitseks ning kultuuri kui väärtussüsteemi toimimise toetuseks ja halbade juhtumite tulemuslikuks haldamiseks. Samuti püütakse reeglite abil luua olukord, milles dopingainete ja keelatud meetodite kasutamisega vahelejäämise risk ja kaasnev hind oleks piisavalt suur ja toimiks kahju ennetavalt.
Eestis ei tohi ravimeid ja ravitoimet sisaldavaid aineid vahendada väljaspool reguleeritud ravimiturgu. Ravimite käitlemise reeglite rikkumisest tuleb teavitada politseid.
Samas on probleemiks eri riikides seaduste ja regulatsioonide ebaühtlus. Seetõttu saavad kurjategijad kasutada sellest tulenevaid võimalusi piiriülese salakaubanduse ja üldise kuritegevuse arendamiseks. Hiljuti Rootsis korraldatud dopingainete leviku piiramise politseihaarangusse kaasati 300 politseinikku ning on teada, et osa leitud ainetest oli hangitud läbi Balti riikide.
Dopinguvastases võitluses on ühise tegevuse platvormiks Maailma dopinguvastane koodeks (World Anti-Doping Code). Iga riik ja selles toimiv spordiorganisatsioon kohandavad selles nõustutud kokkuleppeid vastavalt oma riigi tingimustele. Koodeks on püütud teha inimlikult arusaadavaks ja õiguslikult ühemõtteliseks ning see on läbinud inimõigusalase ekspertiisi.
Koodeks ei ole lõplik, sest maailm muutub ja enne uue koodeksi väljaandmist koguneb tavaliselt üle 1000 parandusettepaneku. Koodeksisse ei lisata uuenduste käigus niivõrd täiendavaid karistusi, kuivõrd seda muudetakse jätkuvalt täpsemaks ja selgemaks ning maailmas toimunud muutustega arvestavaks.
Selle koostamisel on lähtutud põhimõttest, et ausad sportlased ei kannataks ebaõiglaselt. Pealegi, petjaid ei saa ära hoida, kuid petjate arv tuleb hoida spordi ja liikumisharrastuse huvipoolte jaoks talutavalt väikesena.
See on meie kõigi vastutus
Suund dopinguvastases võitluses on teavitustöö poole – sportlastele tuleb selgitada, et dopinguvastaste reeglite rikkumine ei ole pikas perspektiivis nende huvides, isegi kui vahelejäämise risk oleks minimaalne. Dopingaine on ära keelatud mitte kiusamiseks, vaid selle kasutamine spordis on reaalselt ohtlik.
Dopingainete tarvitamine spordis muudab selle tegevuse tervikuna ohtlikuks ja pealtvaatajatele ebameeldivaks. See on ka põhjus teatud ainete keelamiseks. Kui sportlased on omavahel sõlminud ausa mängu kokkuleppe, siis ei paku petmisega saavutatud võit ka võitjale oodatud rahuldust.
Olemasolevaid seadusi analüüsitakse. Ilma põnevate ja probleemsete dopingujuhtumiteta pole seni kellelegi tulnud pähe mõningaid olemasolevaid või puuduvaid seadussätteid antidopingu kontekstis vaadelda. Esile on hakanud tulema uued koostöövormid näiteks ravimi-, veterinaar- ja toidu- ning terviseametiga. Ainuüksi dopingukasutusjuhtumite tagaajamine oleks madala efektiga, sest dopingukasutajad on kavalad ja nende tegevused täis üllatusi.
Kui ravimiamet näeb, et kasvuhormooni kasutamine teatud perioodil tõuseb, või apteeker märkab, et keelatud ainet kirjutab välja üks arst, on põhjust häirekella lüüa. Normaalne ühiskond peab suutma end selliste juhtumite eest kaitsta.
Dopingujuhtumite puhul tuleb vaadelda suuremat pilti. Kaasaegsed keelatud ained on keerukad ja nende hankimine, kasutamine ja kasutamise varjamine eeldavad mitme eriala teadmisi, oskusi ja suutlikkust.
Näiteks on mõne ravimi koosseisus ainete hankimiseks vaja koostööd maaletoojaga, nõustajaks on tarvis kas arsti, farmakoloogi või eriala teadlast, vahelejäämise juhtumisse tuleb kaasata õigusala spetsialiste jne. Need on kõik ühiskonnas hinnatud ametid, mis allutatakse osalema vales ja pettuses. Taolise tendentsi tulemusel levib ühiskonnas valelikkus ja kasvavad kulud ebaausate tegude kontrolli all hoidmiseks. See muudab elu ebameeldivaks ka neile, kes arvavad end elavat väljaspool spordi- ja dopingumaailma.
Usaldamatus viib tippspordist ka raha. Lance Armstrongi juhtum on kurvaks näiteks selle kohta, et firmad on hakanud spordimaailma toetajate seast eemalduma, kartes aastaid hiljem sattuda dopingule „kaasaaitajate“ negatiivse kuvandi kandjaks. Sport ja liikumisharrastus on sotsiaalsed nähtused, mis mõjutavad meist igaüht. Kui näed kedagi keelatud aineid tarvitamas, kas või harrastussportlast jõusaalis, siis on sul moraalne kohustus sellest teada anda.
Moraal ei ole peale surutud, vaid oleneb sellest, kas soovid osaleda mängus, milles kõigil on võimalus võita, kartmata petmist, rääkimata vajadusest sättida elu sportliku võidu nimel ohtu. Meie hoiak spordi puhtuse kaitsmisel mõjutab laiemalt kultuuri kui väärtussüsteemi, mis suunab inimese käitumist kõigile kasulikus suunas.
Praktiline harjutus
1. Sul on sõber, kes teeb kontoritööd, ent näeb vaatamata sellele supervormis välja. Sa kahtlustad, et tegemist ei ole vaid korraliku toitumise ja treeningkavaga, vaid ta tarvitab keelatud aineid. Mida peaksid tegema?
2. Ees on Tartu maraton. Sa pole jõudnud trenni teha, sest lund pole õieti sadanud ja tööl on ka kiire. Tead, et on olemas aineid, mis aitaksid maratoni sõites vastu pidada. Ja sai ju sõpradele saunas lubatud sõita paremini kui eelmisel aastal. Juhtumisi tead ka kodujõusaalis üht tüüpi, kes kindlasti teab, kust saaksid aineid, mis aitavad maratonil parema tulemuse teha.
3. Leiad spordisaali garderoobi kapist karbi steroide? Mida teed?
Hea teada! Kas teadsid, et maailmas on olemas keelatud ainete nimekiri, mis kehtib üle maailma ning on ühtne kõikide spordialade puhul. Nimekiri uueneb igal aastal 1. jaanuaril ning seda saad näha siit
Allikad:
Uuring Doping in Sweden – an inventory of its spread, consequences and interventions