Kuidas teha spordis häid valikuid?
Mitu vahukommi sa valid? | Mis mõjutab otsuse tegemist spordis? | Kuidas saad sina teha õigeid valikuid? | Praktilised harjutused
Mitu vahukommi sa valid?
4‒6aastastel lastel paluti täita lihtne ülesanne. Nende ette asetati vahukomm ja öeldi: „Sa võid selle praegu ära süüa, kui soovid. Aga kui sa jaksad natuke oodata, annan sulle tagasi tulles teise vahukommi veel.” Nende sõnadega lahkus testi läbiviija viieteistkümneks minutiks ruumist.
Millised mõtted mudilase peast võisid läbi käia? “Seda kommi oleks nii hea just praegu süüa … See lõhnab nii hästi … Ma tunnen juba seda maitset suus … Keegi ju ei näe. Mul ei olegi seda teist kommi vaja. See on kõigest üks vahukomm!” Nii mõnedki läbematud pistsid hõrgutise peatselt nahka. Aga neile, kes jaksasid oodata, pakkus tõelist tunnustust see, kui saadi teine vahukomm lisaks. See pole vaid teine vahukomm, vaid see on võit iseenda üle.
Selle psühholoogias populaarse vahukommitesti tulemusena märgati, et lastest, kes jaksasid oodata, said tulevikus palju edukamad inimesed – neil läks koolis paremini ja nad olid tervemad.
Meil tuleb iga päev teha erinevaid valikuid, alates sellest, mida hommikuks süüa, kuidas raha teenida, millist filmi vaadata. Mõned otsused tulevad lihtsalt, mõne valiku tegemine nõuab suuremaid pingutusi. Vahel tundub valiku tegemine olevat keeruline, sest kõik tunduvad ühtmoodi halvad.
Milliseid otsuseid tuleb sportlasel teha? Valikud võivad alata sellest, millises spordiklubis käia, milliste treeneritega koostööd teha, kuidas hästi toituda, lõpetades igapäevaste valikutega, kas teha täna raskemat trenni või leppida lihtsamate harjutustega.
Valikud sõltuvad väärtustest. Väärtused on põhimõtted, mille nimel ollakse valmis võitlema. Väärtustest pole kunagi ükskõik, vaid nende alusel valitakse sõpru, kaastöötajaid, kaassportlasi.
Gerd Kanter on põhjendanud oma valikuid keelatud aineid mitte kasutada nii: „Tuleb teha asju läbimõeldult, ahvatlustele vastu panna ja mitte eelistada kiirteid.” Ta on teinud valiku otseteed mitte eelistada, sest see võib kaasa tuua ka kahju. Samas saab ta kindel olla, et tema ja tema meeskonna valikud on ausa spordi põhimõtetest lähtuvad.
Otsuste tegemist võivad mõjutada ka erinevad välistegurid. Nende mõjutajate suhtes tuleb olla tähelepanelik.
Valikute tegemiseks on erinevaid võtteid, millega töötades tulemuseni jõuda. Ei tasu kohe kiirete lahenduste poole pöörduda.
Praktilised harjutused
Paljud nõustuksid, et valikute tegemisel justkui ärkaks neis kaks tegelast, kes soovitusi jagavad. Üks tegelastest on hea ja soovitab neid otsuseid, mis on kasulikud ja õiged (kuigi otsustamise hetkel võivad tunduda raskematena) pikas perspektiivis. Tema teab, mis on sinu jaoks tegelikult oluline, mida hindad ja mida südames saavutada tahaksid. Teine tegelane on paha ja soovitab seda, mida on alati lihtsam teha, aga mis ei pruugi lõppkokkuvõttes sulle õige ja kasulik olla. Tema tahab kiiresti head tulemust saavutada ja ennast pidevalt hästi tunda ning mõtleb pidevalt ainult enda kasule.
Harjutuseks vali mõni lihtsam otsus, mida sa viimasel ajal oled pidanud langetama (nt kas minna trenni või mitte). Paha sinus ütleb: „Ära mine, vaata parem televiisorit. Sa oled niigi palju pingutanud. Midagi selle ühe trenni vahelejätmisega ei juhtu.” Hea tegelane omakorda ütleb: „Võta ennast nüüd kokku ja mine. Praegu on ehk tõesti raske, aga sa ju tead, et kohe, kui trenni alustad, läheb paremaks.” Mõtle enda jaoks läbi ja pane kirja, milliseid argumente sinu tegelased sulle tooksid.
Kujutle kedagi oma lähiringkonnas (treener, pereliige vm) soovitamas alljärgnevat. Kuidas sa talle vastu vaidleksid? Millist argumenti kasutaksid? Püüa selgitada seisukohast, mis on sinu jaoks oluline, väärtuslik.
Kui inimesed on emotsionaalses madalseisus, leiavad nad end eneselegi ootamatult lausa uskumatult tobedatest olukordadest, kuhu nad poleks tahtnud sattuda. Kas ma saatsin just selle sõnumi, vajutades saatmisnuppu? Kas ma tõesti kasutasin neid sõnu oma vaidluses töökaaslasega? Kas ma tõesti teadlikult kasutasin keelatud aineid, et vigastusega trenni teha? Selliste olukordade ennetamiseks tasub välja töötada isiklik treeningprogramm „Sunni end pausile”.
Uuringud on näidanud, et pärast väikest mõttepausi tehtud otsused on mõistlikumad ja paremad. See ei tähenda, et elu muutub aeglasemaks ja igavamaks. Viivitamine paneb kaaluma, kas mõeldud risk tasub end ära. Riskeerimise üle järelemõtlemine näitab enesekontrolli, mitte impulsiivsust.
Millised on erinevad viisid pausi tegemiseks?
Hinga sügavalt sisse ja välja, loe kümneni või küsi endalt: „On see tõesti seda väärt?” Erinevate inimeste peal töötavad erinevad strateegiad ja ilmselt oskad ka endale kõige sobivama lähenemise valida. Siin saabki pausi tegemiseks erinevaid viise enda peal proovida.