Toidulisandid

Mis on toidulisand? |  Otsi peidetud komponente  |  Söö Eesti toitu  |  6 meelespead toidulisandite kohta  |  Kust leian täpsemat teavet toidulisandite kohta?

 

Mis on toidulisand?

Toidulisanditest rääkides tuleb alustada definitsioonist. Toidulisand on ette nähtud tavatoidu täiendamiseks suukaudsel manustamisel ning sisaldab üht või mitut koostisainet järgnevast nimekirjast: vitamiinid, mineraalid, taimeekstraktid, aminohape, kontsentraat, metaboliit või ekstrakt.

Toidulisandeid turustatakse kindlatesse annustesse pakituna, nagu kapslid, pastillid, tabletid, pulbrikotikesed, vedelikuampullid, tilgutuspudelid ja muu sarnane, mis on ette nähtud tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena. Mõned toidulisandid annavad esmavajalikke toitaineid, mõned aitavad vähendada haigusriske.

Küsides, kas sportlane võib toidulisandeid tarbida, tuleb vaadelda suuremat pilti. Mis sportlase sellise otsuseni on viinud: kas ta on kuulnud soovitusi kaassportlastelt, treenerilt või lugenud meediast? (vaata ka valikute tegemise peatükki „Mitu vahukommi sa valid?”)

toidulisandid

Otsi peidetud komponente

Näidete põhjal maailmast võib öelda, et toidulisandeid kasutavad sportlased, kes ei ole sugugi tipus, vaid soovivad sinnapoole pürgida. See on ohtlik mitmel põhjusel: mõtteviis väärastub ning pingutus on suunatud mitte treeningule, vaid juba millelegi muule, n-ö abivahenditele. Siin võib paralleeli tõmmata alkoholismiravi või dieedipillidega – inimesel tekib tunne, et väline tegur aitab saavutada tulemust ja ise pole vaja vaeva näha.

Ka noorsportlastel ei soovita toidulisandeid tarbida – nii tervislikel kui ka psühholoogilistel põhjustel – eelnimetatud pingutuse printsiibi kadumise tõttu sportlase väärtussüsteemist. Teiseks, paljud toidulisandid sisaldavad toksilisi aineid ning komponente, mida ei ole sildil kirjas. Kui küsida, kuidas on see võimalik, on vastus lihtne: tegemist on suuresti kommertssektoriga, mis suunab inimesi sihiliku reklaami- ja turundustegevuse kaudu tooteid tarvitama.

Toidulisandi turustamine on ravimitööstusega võrreldes lihtsam, sest ei ole vaja teha loom- ega inimuuringuid ning turuletulek ei ole nii keeruline ja aeganõudev protsess. Kui ravimitootjad peavad üksikasjalikult näitama kogu ravimi koostist, siis toidulisandite tootjatel sellist kohustust pole. Nad võivad lihtsalt täpsustada koostist teatud osas. Ja kes tahaks kogu teavet välja tuua, kui on teada, et see info ilmselt müüki vähendab? Toidulisanditööstus on raha teeniv kommertsettevõtlus ning sportlased peaksid saama korralikku nõu, et eristada turundusstrateegiat tegelikkusest.

Keegi ei ole kontrollinud toidulisandis sisalduvate ainete koostoimet ja organismi reaktsiooni. Toidulisandeid tarvitades tuleb arvestada, et mõned neist sisaldavad klaasitükke, pliid, putukaid, loomade väljaheiteid ning võimalik, et ka spordis keelatud ainet.

Toidulisandeid tarvitades tuleks meeles pidada 3 reeglit
 

1. reegel

Kui toidulisand toimib, on see tõenäoliselt spordis keelatud, sest on tervisele ohtlik ja selle tarvitamine on ebaaus võte.

2. reegel

Kui see pole keelatud, siis ta tõenäoliselt ei toimi.

3. reegel

Nagu igal reeglil, on siingi erandeid.

yld1

Söö Eesti toitu

On olukordi, kus toidulisandeid võib tarvitada, aga pärast põhjalikku eneseanalüüsi ning silmast silma konsultatsiooni asjatundjaga. Näiteks võib toidulisandeid vaja minna tippsportlasel, kes kurnab oma keha igapäevaselt ning vajab teatud treenimisetapis või vigastusest taastumise perioodil jõudu ja vastupidavust andvaid toidulisandeid.

Eksiarvamusel on need, kes loodavad, et ainuüksi tablett või pulber imet teeb. Samamoodi nagu dieedipreparaatide tarvitamise ajal tuleb pingsalt toitumist järgida, peab ka lihase kasvamiseks ning vastupidavuse suurendamiseks tugevat trenni tegema. Toidulisandi kasuks otsustamine peaks toimuma kolmnurk-skeemina, koostöös treeneri ja arstiga. Kui arst, treener ja sportlane koos otsustavad, siis leitakse ravim ka teisel teel kui internetist, mis ei ole kunagi turvaline ostukoht.

Õige toidulisandi leidmine on metoodiline, kompleksne ja individuaalne protsess. Sportlased, kes otsustavad toidulisandi kasuks, peaksid kaaluma nende toime efektiivsust, hinda, terviseriski, mõju saavutusele ning võimalikku sisalduvat dopinguainet.

Kokkuvõttes võiks toidulisandite tarvitamisele mõeldes arvestada, et need võivad sisaldada keelatud aineid, mida ei ole sildil kirjas. Kui sportlane võtab toidulisandeid, milles on keelatud aine ning jääb vahele, on ta süüdi. Sportlane peaks ka mõtlema terviseriskile, mis kaasneb kahtlastest allikatest tulevate toidulisandite tarvitamisega.

Sportlane peaks limiteerima toidulisandite kasutamist ning juhul, kui on otsustanud kasutada, tarbima võimalikult turvalisest allikast saadud lisandeid. Kui soovid teha sporti ja saavutada häid tulemusi, soovitan süüa tervislikku eesti toitu, vaadata üle treeningmetoodika ning magada korralikult. Toit peaks olema tehtud värskest kohalikust toorainest, olema säilitusainetevaba ning kasvatatud keemiata.

Hea ülevaate saab Tervise Arengu Instituudi välja antud raamatust „Eesti toitumis- ja toidusoovitused”. Treeningumetoodika tuleb alati koos treeneriga üle vaadata, treeneri teadmata ei tohiks muudatusi teha. 

Unevajadus on väga individuaalne, kindel on aga see, et une arvelt ei saa treenida ega pikalt töötada. Uni on üks taastumisprotsessi osa. Sportliku saavutusvõime tõstmise juures on taastumisel sama suur roll kui koormuste doseerimisel. Seega, une aega ja kvaliteeti peab kindlasti jälgima ja analüüsima.

6 meelespead toidulisandite kohta
 

1. meelespea


Toidulisandid, mida reklaamitakse kui „lihasmassi suurendavaid” ja „rasva põletavaid”, sisaldavad kõige tõenäolisemalt keelatud aineid, kas anaboolseid või stimuleerivaid.

2. meelespea


Terminid taimne ja naturaalne ei pruugi tähendada, et toode on turvaline.

3. meelespea


Näiteid keelatud ainetest, mida võib leiduda toidulisandites: dehüdroepiandrosteroon (DHEA), androstenedioon/diool (ka variatsioonid, nt „19” ja „nor”), ma huang, efedriin, amfetamiin(id) (sisaldub ka „tänavapreparaatides”, näiteks ecstasy’s).

4. meelespea


Puhtad vitamiinid ja mineraalid ei ole iseenesest keelatud, kuid sportlastel on soovitatav kasutada usaldusväärseid kaubamärke ning vältida teiste ainetega kombineeritud variante.

5. meelespea


Eriliseks probleemiks on must turg ja markeerimata tooted. Sportlased ei tohiks kasutada ühtegi tundmatu päritoluga toodet, isegi kui see on saadud treeneri või kaassportlase käest.

6. meelespea


Ostes toidulisandeid interneti teel, tuleks sportlastel vältida ettevõtteid, mis annavad oma kontaktideks vaid e-posti, postkontoris asuva postkasti aadressi või muud sellised andmed, mis ei võimalda ettevõtte asukohta määrata.

Kust leian täpsemat teavet toidulisandite kohta?

Vaata taustainfot Eesti Antidopingu kodulehelt. 

Vaata veel World Anti-Doping Agency, Austraalia Spordiinstituut, Ameerika Antidopingu Agentuur 

 

Autor Margus Annuk on meditsiiniteaduste doktor, lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna kiitusega ning arstiteaduskonna ravieriala koos spordimeditsiini lisaerialaga. Ta on lõpetanud Uppsala Ülikooli meditsiiniteaduste doktori kraadiga ja tegutseb ravikehakultuuri instruktori, arst-õppejõu, dotsendi, professori, rahvusvahelise raviuuringufirma viitsepresidendina. Hetkel tegeleb ta uute ravimite väljatöötamise ning sellega seonduvate uuringute korraldamisega. Lisaks juhib TUE komisjoni SA Eesti Antidoping juures. Tegeleb süsteemselt (vähemalt 3 korda nädalas ja vähemalt 10 km) metsajooksuga.