Keelatud ained
Anaboolsed ained | Hormoonid ja nendega seotud ained | Beeta-2-agonistid | Diureetikumid ja maskeerivad ained | Stimuleerivad ained | Narkootilised ained | Kannabinoidid | Glükokortikoidid | Beetablokaatorid | Alkohol
Anaboolsed ained
Anaboolsete steroidide puhul eristatakse eksogeenseid androgeense toimega anaboolseid steroide, mida organism tavaliselt looduslikult ei tooda (nt nandroloon), ja endogeenseid androgeense toimega anaboolseid steroide, mida organism toodab ka looduslikult (nt testosteroon).
Sportlased kasutavad anaboolseid steroide, suurendamaks lihasmassi, jõudu või kiirust. Vahel suureneb nende toimel ka sportlaste vastupidavus, ravitakse lihasvigastust või tekib „hea tunne“.
Ometi mõjutavad anaboolsed steroidid inimkeha hormonaalset tasakaalu ja põhjustavad tõsiseid terviserikkeid. Mõned kõrvalnähud võivad olla pöördumatud.
Kõrvaltoimed võib jagada kahte suurde rühma: üldised kõrvaltoimed, mis võivad avalduda nii meestel kui ka naistel, ning soole omased kõrvaltoimed, mis avalduvad kas meestel või naistel.
Nii meestel kui naistel esinevad kõrvaltoimed on noorte kasvupeetus; 
Anaboolsete steroidide kasutamisel on iseloomulikud muutused psüühikas: tekib raskemeelsus, suureneb agressiivsus ja viha. Selliste psüühikahäirete all kannataja võib muutuda ohtlikuks oma lähedastele ja kaaslastele. On esinenud juhtumeid, kus steroidide kasutaja on lõpetanud elu enesetapuga.
Meestel esinevatest kõrvalnähtudest võib nimetada munandite kahanemist, suguvõimetust ning 
Naistel kutsuvad anaboolsed ained esile menstruatsiooni ärajäämise, hääle madaldumise, 
Teised anaboolse toimega ained (klenbuterool, seranool jt) soodustavad lihasmassi kasvu sarnaselt anaboolsetele steroididele, kuid ei kuulu viimaste hulka, kuna neil puudub androgeenne toime. Meditsiinis kasutatakse neid aineid hingamisteede haiguste ravis.
Kahjulikest kõrvalmõjudest võib nimetada südamekloppimist ja rütmihäired, vererõhu tõusu, peavalu ja -ringlust, iiveldust, lihasekrampe, unehäireid ning ärevuse tõusu
Hormoonid ja nendega seotud ained
Hormoonid on ained, mis saadavad elunditele keemilisi signaale, reguleerides ja koordineerides organite tööd. Keelatud ainete hulka kuuluvad sealhulgas gonadotropiinid (LH, hCG), kasvuhormoon (HGH), insuliin, insuliinitaoline kasvufaktor (IGF-1), trimetasidiin, erütropoetiin (EPO) ja antiöstrogeense toimega ained.
Allpool on kirjeldatud kolme hormooni ning nende kasutamise tagajärgi.
Kasvuhormoon on oluline hormoon normaalseks kasvamiseks kuni puberteedieani. Seda kasutatakse kasvuprobleemidega laste ravis nn kääbuskasvu ärahoidmiseks. Sportlased loodavad kasvuhormooni tarvitamisel (eriti koos anaboolsete steroididega) suurendada lihasmassi, kasvatada jõudu ning liigutuse kiirust.
Samas toob kasvuhormooni tarvitamine kaasa palju ebameeldivaid terviseriske. Levinud on näo ja jäsemete ebaloomulik suurenemine, samuti siseelundite (nt maksa) suurenemine ja liigeste kahjustused. Mõnel puhul võivad areneda suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi ja südamerike.
Erütropoetiin on neerudes toodetav hormoon, mille eraldumisel luuüdisse suureneb vere punaliblede arv. Erütropoetiini kasutatakse neeru- ja vähihaigetel kehvveresuse ehk aneemia raviks. Sportlased, kes EPO-t tarvitavad, loodavad lihase töövõime parandamiseks suurendada hapniku viimist lihastesse, samuti lükata edasi väsimust ja kiirendada taastumist.
Kuna erütropoetiini toimel veri pakseneb, võivad veresoontes tekkida ummistused ehk trombid. Nende tekke risk suureneb kuuma ilmaga, kuna siis on intensiivse higistamise tõttu ka keha vedelikukaotus suur. Veresoonte ummistumise tagajärjel võib tekkida südame-, kopsu- või ajuinfarkt. Infarkti korral veresoon ummistub ja nii lakkab verevool elundi sellesse koeossa, mida see veresoon varustas. Tagajärjeks on elundi koekärbus ja surm.
Siia kuuluvad ka antiöstrogeense toimega ained, mida sportlased võivad kasutada illegaalselt anaboolsete steroidide kõrvaltoimete vähendamiseks. Samas on nende ainete kõrvaltoimetest täheldatud mao-sooletrakti funktsiooni häireid, kuumahoogusid, vedeliku peetumist kehas ja venoosseid tromboose.
Beeta-2-agonistid
Beeta-2-agonistid (salbutamool, formoterool, salmeterool) on ained, mida kasutatakse meditsiinis astma ravis. Peale selle on neil ainetel ka närvisüsteemi stimuleeriv ja lihaskasvu soodustav ehk anaboolne toime – seda kasu loodavad saada ka sportlased, kes beeta-2-agoniste tarvitavad.
Beeta-2-agonistide kasutamine võib põhjustada peavalu, iiveldust, unehäireid, käte värisemist, maksavähki, südamehaigusi, aga ka närvilisust ja agressiivsust.
Diureetikumid ja maskeerivad ained
Diureetikumid (furosemiid, spironolaktoon jt) on ained, mis suurendavad uriini hulka, soodustades vee väljutamist kehast. Sageli on need aga maskeerivad ained, kuna raskendavad keelatud aine tuvastamist uriinis või veres. Lisaks võib diureetikume kuritarvitada ka muudel eesmärkidel, näiteks kehamassi kiireks ja märkimisväärseks langetamiseks spordialadel, kus on oluline roll kaalukategooriatel.
Diureetikumide kasutamisel võib tekkida keha veetustumine, mille esmasteks tunnusteks on pearinglus, peavalu, iiveldus ja lihasekrambid. Kui kaasneb veel intensiivne higistamine treenimisel või võistlemisel kuumas kliimas, võib asi lõppeda ülepingutusest kokkuvarisemisega. Samuti suureneb eluohtlike südame rütmihäirete risk.
Stimuleerivad ained
Stimuleeriva toimega ained (kokaiin, efedriin, amfetamiin jt) on ergutid, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi ja avaldavad adrenaliinile sarnast toimet.
Sportlased, kes stimulante kasutavad, loodavad suurendada oma keskendumist, tähelepanu, enesekindlust ja vähendada väsimustunnet.
Kahjulikud kõrvalmõjud on agressiivsus, südame löögisageduse tõus ning eluohtlike südame rütmihäirete tekkimine. Stimulaatorite kasutamisest areneb tugev sõltuvus.
Stimuleerivad ained on keelatud ainete nimekirjas pideva järelevalve all, nii on oluline nende suhtes olla eraldi tähelepanelik. Näiteks oli 2014. aastal trimetasidiin stimuleerivate ainete loetelus ja keelatud vaid võistluste ajal, kuid 2015. aastast on see lisatud hormoonide alajaotusse ning igal ajal keelatud.
Narkootilised ained
Narkootilise toimega ained (morfiin, heroiin jt) mõjutavad kesknärvisüsteemi (pea- ja seljaaju) ning vähendavad tundlikkust. Meditsiinis kasutatakse morfiini kui tugevat valuvaigistit näiteks vähkkasvajate ravis.
Nii kasutavad sportlased neid tõhusate valuvaigistitena. Kui narkootilisi aineid kasutatakse valu vaigistamiseks, et edasi treenida või võistelda, võib see viia hoopis vigastuse süvenemiseni. Ülevas meeleolus ja eufoorias sportlane ei suuda oma võimete piire enam objektiivselt hinnata ning see võib lõppeda ületreeningu ja kokkuvarisemisega. Narkootiliste analgeetikumide kasutamisest areneb tugev sõltuvus!
Kannabinoidid
Kas kanep on spordis keelatud? See on sportlaste jaoks keelatud kahel põhjusel: see on enamikus riikides kõigile keelatud narkootikum ja teisalt on kanepil stressi alandav ja valuvaigistav toime.
Kannabinoidide hulka kuuluvad nii looduslik kui sünteetiline kanep ja ka kanepitaolise toimega ained (nt „spice“). Need tekitavad ajus mitmesuguseid keemilisi reaktsioone ja loovad lõõgastustunde. Väikestes kogustes põhjustavad kannabinoidid ruumi- ja ajataju häirumist ning koordinatsiooni-, tasakaalu- ja keskendumishäireid. Ühekordsel kasutamisel võib kõrvaltoimena täheldada veel suukuivust, söögiisu tõusu ja uimasust.
Pikaajaline marihuaana suitsetamine võib põhjustada motivatsiooni ja keskendumisvõime langust ning mäluhäireid. Motivatsiooni vähendava toime tõttu on see niisiis vastuolus treeningu tõhususega. Pikaajaline marihuaana kasutamine võib olla palju ohtlikum kui tubaka suitsetamine. Kannabinoidide tarvitamine võib tekitada sõltuvust.
Glükokortikoidid
Glükokortikoidid on hormoonid, millel on tugev põletikuvastane toime. Meditsiinis on need kasutusel liigesepõletiku, astma ja allergiliste haiguste ravis.
Kuritahtlike sportlaste huvi glükokortikoidide kasutamiseks on seotud valu vaigistamise ja üldise enesetunde stimuleerimisega.
Lühiajalisel tarvitamisel toovad glükokortikoidid kaasa vee kogunemise kehasse ning veresuhkru taseme tõusu. Pikaajalisel tarvitamisel ilmneb keha kaitsevõime langusest tingitud vastuvõtlikkus nakkushaigustele, lihaste nõrkus ning luude hõrenemine.
Beetablokaatorid
Beetablokaatorid (metoprolool, atenolool, propranolool jt) langetavad südame löögisagedust ja toimivad vastupidiselt stimulaatoritele.
Mõnel spordialal võib olla kiusatus beetablokaatoreid kasutada, et alandada stressi.
Kahjulikest kõrvaltoimetest võib nimetada unehäireid, vererõhu langust, energia vähenemist ja väsimust, südame rütmi aeglustumist kuni selle seiskumiseni, ärevust ja kurvameelsust ning suguvõimetust.
Alkohol
Alkohol on keelatud võistluste ajal teatud spordialadel – selles osas tuleb eraldi süveneda keelatud ainete nimekirja.
Alkohol lõõgastab, aga põhjustab juba väikestes kogustes koordinatsiooni-, tasakaalu- ja nägemishäireid ning võib seetõttu mõjuda mõnel spordialal ohtlikult.
Alkoholil on ka kehast vett väljutav toime, põhjustades veetustumist, mille tunnused on pearinglus ja -valu, iiveldus ning lihasekrambid.
Alkoholi toime all olev sportlane ei suuda oma võimete piire enam objektiivselt hinnata ning võib üle pingutada. Samuti võib ta muutuda agressiivseks ja olla seetõttu ohtlik võistluskaaslastele või meeskonnaliikmetele.
Pikaajaline alkoholi tarvitamine põhjustab kõhunäärme-, neeru-, maksa- ja ajukahjustust. Sagedasti alkoholi pruukides võib tekkida sõltuvus.